Sportlikud Kullatriinud

Lasteaed Lepatriinu Kullatriinude rühma koolieelikud on innukad sportijad. Mina, rühmaõpetajana, kelle eluviis on endalgi liikumine, olen oma kasvandikke kõrvalt vaadates väga uhke. Puhas rõõm on näha kooli minevaid lapsi, kes on alati rõõmsal meelel nõus igasugu liikumistegevustest osa võtma. Suur osa rühma poistest tegeleb ka väljaspool lasteaeda spordiga. Kõige populaarsem ala meie rühma poistel on jalgpall. Tüdrukud käivad tantsimas. Ainuüksi septembri kuus käisid Kullatriinud väga erinevates kohtades sportimas või osalesid lasteaia õuealal erinevates liikumistegevustes. Käisime Intsikurmus jalutuskäigul, et vaadata sealset tiiki, mängida laualulava juures luurekat, ronida suurtest mägedest üles, käia veidi päris sügavas metsas. Intsikurmu korvpalliplatsil mängisid osad lapsed omaalgatuslikult korvpalli ja teine osa lapsi „Värvipoti“ mängu. Koolieelikud kutsuti Lootospargi uuele murule kogenud treenerite juhendamisel kogu rühmaga jalgpallitrenni. Kõik lapsed said aimu, kuidas lasteaia lähedal toimub jalgpallitreening, kus suurem osa rühma poistest pärast lasteaiapäeva kahel korral nädalas kokku saab. Põlva linnas toimub igal sügisel ja kevadel linna lastele Põlva Spordikooli poolt korraldatud jooksupäev. Ikka väga hea tunne on nii õpetajatel kui ka lastel ja lapsevanematel, kui lapsed saavad kolme lasteaia seast oma vanusegrupis esimesed ja teised kohad. Eks ikka mõned nädalad varem tuletame lastele meelde, et enne sellist jooksupäeva on tarvis ikka jooksu ka harjutada. Lasteaia õueala on selleks igati sobiv jooksuring olemas. Kui vaid vähesed väljavalitud saavad eelpool nimetatud jooksupäeval omale kuld- ja hõbemedali, siis on ka teisi võimalusi lastel oma päris esimene olümpiamedal saada. Juba väga palju aastaid toimub Põlva maakonna lasteaedade vaheline igaaastane spordifestival, kus saavad osaleda kõigi maakonna lasteaedade koolieelikud. Sel aastal toimus see Räpinas, korraldajaks sealne lasteaed. Koos Sipsikuga tegid lapsed igasugu huvitavat ja parajalt keerukat sporti. Koju aga naasid lapsed rõõmsalt, nii mõnelgi lapsel oli kaelas oma elu esimene medal. Sellistest väikestest edulugudest võivad teinekord alguse saada tõeliselt suured sportlikud saavutused ja liikumine võibki saada eluviisiks. Lasteaias kohapeal saavad lapsed iga päev viibida õues. Lapsed ootavad igal päeval seda aega, kui nad saavad õuealal oma väljamõeldud liikumismänge koos rühmakaaslastega mängida. Aegajalt võtavad õpetajad ohjad enda kätte ning suunavad lapsi uusi sportlikke tegevusi proovima. Lastel on võimalik kaugust hüpata, tasakaalulindil kõndida, hüppenööriga hüppamist harjutada, ronida, jalgrattaga sõita ja palju muudki õues teha. Septembri algul osalesime maanteeameti projektis „Liiklustarga liiklusnädal“, mil nädala jooksul said lapsed igal hommikul kleepsuga tabelisse märkida, kuidas nad lasteaeda tulid: kas autoga, bussiga, jalgrattaga või jalgsi. Nii armas oli hommikul telefonis kuulda, kui lapsevanem helistas ja teatas, tema lapsega veidi hilineb. Põhjuseks asjaolu, tavapärase autosõidu aseme tulevad nad jalgsi lasteaeda, sest laps soovib sellist kleepsu ka oma nime taha saada. Pisiasjadest võib nõnda ju harjumus saada! Artiklit kirjutama asudes mõtlesin palju teooriast, miks on ikkagi lastele vaja liikumisharjumusi kujundada ja palju muudki. Kui nüüd vaadata loole lisatud fotosid, siis võin julgelt väita, et meie Kullatriinud on ehe näide – Lepatriinu lasteaiast saavad tuule tiibadesse rõõmsad, lennuvõimelised lapsed, kes oskavad lugu pidada aktiivsest liikumisest. Alanud õppeaasta üks motodest on „Liikumine teeb tuju heaks!“                                                    4.10.19                                        Kullatriinude rühmaõpetaja Heldin Punga. Fotod teinud õpetaja abi Sirje Kepp Hea näide on minu kasvandik Maicel Uibo, kes kergejõustiku MM-il Dohas võitis kümnevõistluses hõbemedali. Maicel lõpetas 2000. aastal Põlva Lepatriinu lasteaia.Lasteaed Lepatriinu Kullatriinude rühma koolieelikud on innukad sportijad. Mina, rühmaõpetajana, kelle eluviis on endalgi liikumine, olen oma kasvandikke kõrvalt vaadates väga uhke. Puhas rõõm on näha kooli minevaid lapsi, kes on alati rõõmsal meelel nõus igasugu liikumistegevustest osa võtma. Suur osa rühma poistest tegeleb ka väljaspool lasteaeda spordiga. Kõige populaarsem ala meie rühma poistel on jalgpall. Tüdrukud käivad tantsimas. Ainuüksi septembri kuus käisid Kullatriinud väga erinevates kohtades sportimas või osalesid lasteaia õuealal erinevates liikumistegevustes. Käisime Intsikurmus jalutuskäigul, et vaadata sealset tiiki, mängida laualulava juures luurekat, ronida suurtest mägedest üles, käia veidi päris sügavas metsas. Intsikurmu korvpalliplatsil mängisid osad lapsed omaalgatuslikult korvpalli ja teine osa lapsi „Värvipoti“ mängu. Koolieelikud kutsuti Lootospargi uuele murule kogenud treenerite juhendamisel kogu rühmaga jalgpallitrenni. Kõik lapsed said aimu, kuidas lasteaia lähedal toimub jalgpallitreening, kus suurem osa rühma poistest pärast lasteaiapäeva kahel korral nädalas kokku saab. Põlva linnas toimub igal sügisel ja kevadel linna lastele Põlva Spordikooli poolt korraldatud jooksupäev. Ikka väga hea tunne on nii õpetajatel kui ka lastel ja lapsevanematel, kui lapsed saavad kolme lasteaia seast oma vanusegrupis esimesed ja teised kohad. Eks ikka mõned nädalad varem tuletame lastele meelde, et enne sellist jooksupäeva on tarvis ikka jooksu ka harjutada. Lasteaia õueala on selleks igati sobiv jooksuring olemas. Kui vaid vähesed väljavalitud saavad eelpool nimetatud jooksupäeval omale kuld- ja hõbemedali, siis on ka teisi võimalusi lastel oma päris esimene olümpiamedal saada. Juba väga palju aastaid toimub Põlva maakonna lasteaedade vaheline igaaastane spordifestival, kus saavad osaleda kõigi maakonna lasteaedade koolieelikud. Sel aastal toimus see Räpinas, korraldajaks sealne lasteaed. Koos Sipsikuga tegid lapsed igasugu huvitavat ja parajalt keerukat sporti. Koju aga naasid lapsed rõõmsalt, nii mõnelgi lapsel oli kaelas oma elu esimene medal. Sellistest väikestest edulugudest võivad teinekord alguse saada tõeliselt suured sportlikud saavutused ja liikumine võibki saada eluviisiks. Lasteaias kohapeal saavad lapsed iga päev viibida õues. Lapsed ootavad igal päeval seda aega, kui nad saavad õuealal oma väljamõeldud liikumismänge koos rühmakaaslastega mängida. Aegajalt võtavad õpetajad ohjad enda kätte ning suunavad lapsi uusi sportlikke tegevusi proovima. Lastel on võimalik kaugust hüpata, tasakaalulindil kõndida, hüppenööriga hüppamist harjutada, ronida, jalgrattaga sõita ja palju muudki õues teha. Septembri algul osalesime maanteeameti projektis „Liiklustarga liiklusnädal“, mil nädala jooksul said lapsed igal hommikul kleepsuga tabelisse märkida, kuidas nad lasteaeda tulid: kas autoga, bussiga, jalgrattaga või jalgsi. Nii armas oli hommikul telefonis kuulda, kui lapsevanem helistas ja teatas, tema lapsega veidi hilineb. Põhjuseks asjaolu, tavapärase autosõidu aseme tulevad nad jalgsi lasteaeda, sest laps soovib sellist kleepsu ka oma nime taha saada. Pisiasjadest võib nõnda ju harjumus saada! Artiklit kirjutama asudes mõtlesin palju teooriast, miks on ikkagi lastele vaja liikumisharjumusi kujundada ja palju muudki. Kui nüüd vaadata loole lisatud fotosid, siis võin julgelt väita, et meie Kullatriinud on ehe näide – Lepatriinu lasteaiast saavad tuule tiibadesse rõõmsad, lennuvõimelised lapsed, kes oskavad lugu pidada aktiivsest liikumisest. Hea näide on minu kasvandik Maicel Uibo, kes kergejõustiku MM-il Dohas võitis kümnevõistluses hõbemedali. Maicel lõpetas 2000. aastal Põlva Lepatriinu lasteaia.Lasteaed Lepatriinu Kullatriinude rühma koolieelikud on innukad sportijad. Mina, rühmaõpetajana, kelle eluviis on endalgi liikumine, olen oma kasvandikke kõrvalt vaadates väga uhke. Puhas rõõm on näha kooli minevaid lapsi, kes on alati rõõmsal meelel nõus igasugu liikumistegevustest osa võtma. Suur osa rühma poistest tegeleb ka väljaspool lasteaeda spordiga. Kõige populaarsem ala meie rühma poistel on jalgpall. Tüdrukud käivad tantsimas. Ainuüksi septembri kuus käisid Kullatriinud väga erinevates kohtades sportimas või osalesid lasteaia õuealal erinevates liikumistegevustes. Käisime Intsikurmus jalutuskäigul, et vaadata sealset tiiki, mängida laualulava juures luurekat, ronida suurtest mägedest üles, käia veidi päris sügavas metsas. Intsikurmu korvpalliplatsil mängisid osad lapsed omaalgatuslikult korvpalli ja teine osa lapsi „Värvipoti“ mängu. Koolieelikud kutsuti Lootospargi uuele murule kogenud treenerite juhendamisel kogu rühmaga jalgpallitrenni. Kõik lapsed said aimu, kuidas lasteaia lähedal toimub jalgpallitreening, kus suurem osa rühma poistest pärast lasteaiapäeva kahel korral nädalas kokku saab. Põlva linnas toimub igal sügisel ja kevadel linna lastele Põlva Spordikooli poolt korraldatud jooksupäev. Ikka väga hea tunne on nii õpetajatel kui ka lastel ja lapsevanematel, kui lapsed saavad kolme lasteaia seast oma vanusegrupis esimesed ja teised kohad. Eks ikka mõned nädalad varem tuletame lastele meelde, et enne sellist jooksupäeva on tarvis ikka jooksu ka harjutada. Lasteaia õueala on selleks igati sobiv jooksuring olemas. Kui vaid vähesed väljavalitud saavad eelpool nimetatud jooksupäeval omale kuld- ja hõbemedali, siis on ka teisi võimalusi lastel oma päris esimene olümpiamedal saada. Juba väga palju aastaid toimub Põlva maakonna lasteaedade vaheline igaaastane spordifestival, kus saavad osaleda kõigi maakonna lasteaedade koolieelikud. Sel aastal toimus see Räpinas, korraldajaks sealne lasteaed. Koos Sipsikuga tegid lapsed igasugu huvitavat ja parajalt keerukat sporti. Koju aga naasid lapsed rõõmsalt, nii mõnelgi lapsel oli kaelas oma elu esimene medal. Sellistest väikestest edulugudest võivad teinekord alguse saada tõeliselt suured sportlikud saavutused ja liikumine võibki saada eluviisiks. Lasteaias kohapeal saavad lapsed iga päev viibida õues. Lapsed ootavad igal päeval seda aega, kui nad saavad õuealal oma väljamõeldud liikumismänge koos rühmakaaslastega mängida. Aegajalt võtavad õpetajad ohjad enda kätte ning suunavad lapsi uusi sportlikke tegevusi proovima. Lastel on võimalik kaugust hüpata, tasakaalulindil kõndida, hüppenööriga hüppamist harjutada, ronida, jalgrattaga sõita ja palju muudki õues teha. Septembri algul osalesime maanteeameti projektis „Liiklustarga liiklusnädal“, mil nädala jooksul said lapsed igal hommikul kleepsuga tabelisse märkida, kuidas nad lasteaeda tulid: kas autoga, bussiga, jalgrattaga või jalgsi. Nii armas oli hommikul telefonis kuulda, kui lapsevanem helistas ja teatas, tema lapsega veidi hilineb. Põhjuseks asjaolu, tavapärase autosõidu aseme tulevad nad jalgsi lasteaeda, sest laps soovib sellist kleepsu ka oma nime taha saada. Pisiasjadest võib nõnda ju harjumus saada! Artiklit kirjutama asudes mõtlesin palju teooriast, miks on ikkagi lastele vaja liikumisharjumusi kujundada ja palju muudki. Kui nüüd vaadata loole lisatud fotosid, siis võin julgelt väita, et meie Kullatriinud on ehe näide – Lepatriinu lasteaiast saavad tuule tiibadesse rõõmsad, lennuvõimelised lapsed, kes oskavad lugu pidada aktiivsest liikumisest. Alanud õppeaasta üks motodest on „Liikumine teeb tuju heaks!“                                                    4.10.19                                        Kullatriinude rühmaõpetaja Heldin Punga. Fotod teinud õpetaja abi Sirje Kepp Hea näide on minu kasvandik Maicel Uibo, kes kergejõustiku MM-il Dohas võitis kümnevõistluses hõbemedali. Maicel lõpetas 2000. aastal Põlva Lepatriinu lasteaia.Lasteaed Lepatriinu Kullatriinude rühma koolieelikud on innukad sportijad. Mina, rühmaõpetajana, kelle eluviis on endalgi liikumine, olen oma kasvandikke kõrvalt vaadates väga uhke. Puhas rõõm on näha kooli minevaid lapsi, kes on alati rõõmsal meelel nõus igasugu liikumistegevustest osa võtma. Suur osa rühma poistest tegeleb ka väljaspool lasteaeda spordiga. Kõige populaarsem ala meie rühma poistel on jalgpall. Tüdrukud käivad tantsimas. Ainuüksi septembri kuus käisid Kullatriinud väga erinevates kohtades sportimas või osalesid lasteaia õuealal erinevates liikumistegevustes. Käisime Intsikurmus jalutuskäigul, et vaadata sealset tiiki, mängida laualulava juures luurekat, ronida suurtest mägedest üles, käia veidi päris sügavas metsas. Intsikurmu korvpalliplatsil mängisid osad lapsed omaalgatuslikult korvpalli ja teine osa lapsi „Värvipoti“ mängu. Koolieelikud kutsuti Lootospargi uuele murule kogenud treenerite juhendamisel kogu rühmaga jalgpallitrenni. Kõik lapsed said aimu, kuidas lasteaia lähedal toimub jalgpallitreening, kus suurem osa rühma poistest pärast lasteaiapäeva kahel korral nädalas kokku saab. Põlva linnas toimub igal sügisel ja kevadel linna lastele Põlva Spordikooli poolt korraldatud jooksupäev. Ikka väga hea tunne on nii õpetajatel kui ka lastel ja lapsevanematel, kui lapsed saavad kolme lasteaia seast oma vanusegrupis esimesed ja teised kohad. Eks ikka mõned nädalad varem tuletame lastele meelde, et enne sellist jooksupäeva on tarvis ikka jooksu ka harjutada. Lasteaia õueala on selleks igati sobiv jooksuring olemas. Kui vaid vähesed väljavalitud saavad eelpool nimetatud jooksupäeval omale kuld- ja hõbemedali, siis on ka teisi võimalusi lastel oma päris esimene olümpiamedal saada. Juba väga palju aastaid toimub Põlva maakonna lasteaedade vaheline igaaastane spordifestival, kus saavad osaleda kõigi maakonna lasteaedade koolieelikud. Sel aastal toimus see Räpinas, korraldajaks sealne lasteaed. Koos Sipsikuga tegid lapsed igasugu huvitavat ja parajalt keerukat sporti. Koju aga naasid lapsed rõõmsalt, nii mõnelgi lapsel oli kaelas oma elu esimene medal. Sellistest väikestest edulugudest võivad teinekord alguse saada tõeliselt suured sportlikud saavutused ja liikumine võibki saada eluviisiks. Lasteaias kohapeal saavad lapsed iga päev viibida õues. Lapsed ootavad igal päeval seda aega, kui nad saavad õuealal oma väljamõeldud liikumismänge koos rühmakaaslastega mängida. Aegajalt võtavad õpetajad ohjad enda kätte ning suunavad lapsi uusi sportlikke tegevusi proovima. Lastel on võimalik kaugust hüpata, tasakaalulindil kõndida, hüppenööriga hüppamist harjutada, ronida, jalgrattaga sõita ja palju muudki õues teha. Septembri algul osalesime maanteeameti projektis „Liiklustarga liiklusnädal“, mil nädala jooksul said lapsed igal hommikul kleepsuga tabelisse märkida, kuidas nad lasteaeda tulid: kas autoga, bussiga, jalgrattaga või jalgsi. Nii armas oli hommikul telefonis kuulda, kui lapsevanem helistas ja teatas, tema lapsega veidi hilineb. Põhjuseks asjaolu, tavapärase autosõidu aseme tulevad nad jalgsi lasteaeda, sest laps soovib sellist kleepsu ka oma nime taha saada. Pisiasjadest võib nõnda ju harjumus saada! Artiklit kirjutama asudes mõtlesin palju teooriast, miks on ikkagi lastele vaja liikumisharjumusi kujundada ja palju muudki. Kui nüüd vaadata loole lisatud fotosid, siis võin julgelt väita, et meie Kullatriinud on ehe näide – Lepatriinu lasteaiast saavad tuule tiibadesse rõõmsad, lennuvõimelised lapsed, kes oskavad lugu pidada aktiivsest liikumisest. Hea näide on minu kasvandik Maicel Uibo, kes kergejõustiku MM-il Dohas võitis kümnevõistluses hõbemedali. Maicel lõpetas 2000. aastal Põlva Lepatriinu lasteaia.

Alanud õppeaasta üks motodest on „Liikumine teeb tuju heaks!“                                                   4.10.19               Kullatriinude rühmaõpetaja Heldin Punga. Fotod teinud õpetaja abi Sirje Kepp

Õpetajate Leht, 9.10.2019 – Alusharidus