Laste kasvatamise stiilid e. mis tegelikult teeb meist sellised lapsevanemad nagu me oleme

Vanasti lapsevanemad :

  • 1. Ranged
  • 2. Liberaalsed

Barbara Coloroso:

  • 1. Kivisein-vanemad – ei kuula
  • 2. meduus-vanemad – järeleandmine pisemalegi virinale
  • 3. selgroog-vanemad – lahendavad rasked olukorrad – ei peksa, ei pööra selga ega teeskle surnut

Elisabeth Fishel: käitumismudel reaktsioonina sellele, kuidas ise üles kasvasid.

  • 1. Traditsionalistid – omane vanemate kasvatusstiil, dubleerivad
  • 2. vastuhakkajad – tõotavad teha kõik vastupidi, opositsiooni kaudu
  • 3. kompenseerijad – annavad “seda, mida mina ei saanud, kui ma üles kasvasin”
  • 4. sünteesijad – teadlikud kasvatuslikud otsustused, kopeerides paremaid asju minevikust ja kohandades tulemuslikumaid uusi ideid.

KÕIGE TUGEVAMAT MÕJU LAPSEVANEMATELE EI AVALDA MITTE MINGI STIIL EGA TEOORIA, VAID MEIE OMA MINEVIK !!!

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

VIIS FAKTORIT, MIS KÕIGE TUGEVAMALT MÕJUTAVAD LASTE KASVATAMIST

1.      Alateadlikud mälestused meie oma minevikust.

2.      Teadlikud mälestused, meie oma vanemate käitumisnäited, meie kasvatamise ajal pealtkuuldud sosinad ja vestlused.

3.      Televisiooni, kino ja raamatute põhjal loodud ettekujutus, kuidas peab lapsi kasvatama.

4.      Sõprade ja ühiskonna standardid ning ootused.

5.      Erinevatest allikatest pärinevad nõuanded.

 

ISEGI HEAD LAPSED VÕIVAD VILETSATE VANEMATE KÄES HUKKA MINNA

Halvim, mida täiskasvanud võivad lastele teha, on neid füüsiliselt või seksuaalselt väärkohelda.

Meie lapsi vormivad pärilikkus, kasvatus ja miljon teist faktorit, mis nende elu mõjutavad. Kuid esmast ja kõige tähtsamat mõju nende elule avaldame meie – NENDE VANEMAD.

Teatud kasvatuspraktika kahjustab lapse arengut – ärge pekske oma last. Ärge pilastage oma last. Hoolitsege selle eest, et lapsel oleks süüa.

Püüdke mitte öelda ühte ja teha teist – esmane reegel – ÄRA TEKITA KAHJU.

TOREDA LAPSE KASVATAMINE

Meie eesmärk – saada küllalt heaks emaks või isaks. Me peame olema küllalt head, et teha seda,mis on vajalik, kuid mitte nii suurepärased, et võtame üle selle ruumi, kus meie lapsed peavad kasvama.

  • ARMASTA OMA LAPSI. (kui me teemegi kasvatuses vigu – ja me teeme neid – on need vähemalt tehtud kiindumusega)
  • TEADKE, KES ME OLEME. Lapsed vajavad tõelisi lapsevanemaid, mitte lapsikuid vanemaid. Eriti vajavad nad meie täiskasvanulikke omadusi: JÄRJEKINDLUST, TUGE, AUTORITEETI, HEAD ROLLIMUDELIT.
  • PÜSTITAGE LAPSE JAOKS EESMÄRGID. MÕISTLIKUD EESMÄRGID TULEB ÜHENDADA TÕELISE LAPSEGA, MITTE AGA MEIE OMA LÄBIKUKKUNUD PÜÜDLUSTEGA. Ära unusta – viimaks kasvavad meie lapsed suureks, nende töö on kasvada suureks. Meie asi on neid aidata, jälgides küpsevat täiskasvanut vähemalt ühe silmaga. Üks lapsevanemaks olemise probleeme on, et liiga palju kõigest sellest, mis meie lapsega aset leiab, juhtub nüüdsama, siinsamas, ja otsustada tuleb otsekohe. Kui meil ei ole lapse kasvatamisel eesmärki, on kõik meie reaktsioonid improviseeritud – me koostame stsenaariumi, mis muudaks selle meile hõlpsaks.
  • SÄILITAGE HUUMORIMEEL. Rohkem naeratamise ja vähem karjumises on lapsevanematel mitmeid olulisi hüvesid.
  • OLE LÄHEDUSES, AGA JÄTA RUUMI. Lapsed ei vaja täiskasvanud mängukaaslasi, kuid nad vajavad täiskasvanuid enese läheduses, kui mäng muutub liiga jõhkraks. Iseäranis ei taha lapsed kuulata täiskasvanute manitsussõnu, kuid nad vajavad meid kui rollimudelit ja kui kogemustega inimest tõelisest maailmast. 6-kuune võta sülle, kui ta nutab, aga 3-aastasel on ka olukordi, kus ta tuleb jätta omaette nutma; 6-aastasel peame aitama kokku panda nn. lennukimudelit aga ei tohiks aidata kingapaelu siduda; Suurepärane lapsevanem väikelapsele võib muutuda “käib kah” lapsevanemaks koolilapsele ja haletsusväärseks teismelisele – kui lapsevanem ei muutu, sest lapse vajadused ON MUUTUNUD.

MEIE LAPSED VAJAVAD PAINDLIKKUST JA JÄRJEKINDLUST .

ANNA NENDELE OMA AEG, MITTE OMA RAHAKOTT. Lapsed vajavad aega, palju aega, iseäranis varajases elueas. Aastate möödudes vajavad nad üha vähem meie aega, kuid hakkavad nõudma rohkem meie raha.

KUI LAPSED ON VÄIKESED, PEAKSIME KÄEKELLA RANDMELT MAHA VÕTMA NING ANDMA NENDELE KOGU MAAILMA AJA.

KUI LAPSED LÄHEVAD KOOLI, VÕIME KELLA TAGASI PANNA JA ANDA NEILE VEIDI VABADUST.

DR. SPOCK – LAPSEVANEM PEAB USALDAMA ISEEND!

MEIE OLEME LAPSEVANEMAD JA MEIE EESMÄRK ON KASVATADA ÜLES TUBLID LAPSED!

Lapsevanem on tavaliselt 20-30 aastat vanem kui laps, tal on 10…klassi rohkem haridust ning maalima asjades tohutult suuremad kogemused. Lapsevanemal on teatud arusaam sellest, milline peab olema perekonnaelu, kuidas laps peaks käituma ning millised on nii lapse kui perekonna pikemaajalised eesmärgid. Laps ei tunneta klaveritundide, muuseumide külastamise, tervisliku toidu ja liikumisharjumuste  ….. pikaajalist kasulikkust.

LAPSEVANEMAKS OLEMISE TÄHTIS OSA ON VAADATA MEIE LASTE EEST ETTEPOOLE.

VIIS KÄEPÄRAST FRAASI LAPSEVANEMATELE:

  • Ma vajan aega, et selle üle järele mõelda.
  • Kas sa oled seda mõtet emaga/isaga arutanud?
  • Vabanda, ma mõtlesin järele ja muutsin oma meelt.
  • Millisest Ei-osast sa täpselt aru ei saa, kas E-st või I-st?
  • Muidugi ma armastan sind, kuid mulle ei meeldi eriti, kui sa teed midagi sellesarnast.

 

ÄRGE JÄTKE SUURTE OTSUSTE TEGEMIST LASTE HOOLEKS

Täiskasvanuks oleku üks osa on otsuste langetamine. Otsustamisest loobumine ei ole võimalus, kuna lapsed avaldavad meile seni survet, kuni oleme sunnitud otsuse vastu võtma.

Targad vanemad kehtestavad piirid varakult – kui need on paika pandud, on meie jaoks kõige tähtsam jääda selle juurde kindlaks, mida me juba ükskord öelnud oleme.

EBAJÄRJEKINDEL JA ETTEARVAMATU KASVATUS ON NENDE FAKTORITE HULGAS, MIS KORRELEERUVAD TUGEVALT LASTEGA, KES LÕPETAVAD VANGLAS, TARVITAVAD UIMASTEID VÕI PAISKAVAD MUUL VIISIL OMA ELU SEGAMINI.

PENDELPEDAGOOGIKA ON KÕIGE OHTLIKUM PEDAGOOGIKA – NII LAPSEVANEMAL KUI ÕPETAJAL !!!

VIIS NÄPUNÄIDET PEREKONDLIKUKS OTSUSTE LANGETAMISEKS

1. SEADKE PIIRID NING LANGETAGE OTSUSED – TEIE OLETE LAPSEVANEMAD JA TEIL ON ROHKEM KOGEMUSI KUI TEIE LASTEL.

2. KUULAKE – IGA LAPSEVANEMA OTSUS PEAB LÄHTUMA PERIOODILISEST ÜLEVAATEST; KUULAMINE MUUDAB SELLISE ÜLEVAATE ARUKAMAKS.

3. ÄRGE ANASTAGE – LAPSED ON ÄRA TEENINUD OMAENESE LAPSEPÕLVE MAAILMA, NAD EI VAJA TEIE SISSETUNGI JA ÜLEVÕTMIST.

4. ÄRGE PIHTIGE, VÄHEMALT MITTE LASTELE. PREESTRID, ARSTID, KIRIKUÕPETAJAD JA PSÜHHOLOOGID ON KUTSUTUD JA SEATUD TEIE PROBLEEME ÄRA KUULAMA, LASTEL ON PAREMATKI TEHA.

5. ÄRGE LASKE NEIL JAGADA JA VALITSEDA – LAPSED LEIAVAD ÜLES “NÕRGEMA” VANEMA NING KASUTAVAD TEMA MIS TAHES MÖÖNDUST RELVANA TEISE VASTU.

VIIS MÕISTLIKKU TEED, KUIDAS HOIDA DISTSIPLIINI ILMA LAKSU ANDMATA

1. Diskussioon – Hea küll, räägime sellest….. 2. Aeg maha – Mine istu viieks minutiks…. 3. Võimu rakendamine – Reegel on………..- niisiis lõpeta! 4. Ilmne vanemlik rahulolematus – Palun, ära pritsi veega + suur kulmukortsutus. 5. Trahvid – See maksab sulle 25 senti või ühe nõudepesukorra, laps (?)

LAKS VÕI PEKSMINE?! 1. Laks on kiire lahtise käe löök vastu lapse tagumikku. Väikelaste puhul, kes ei suuda mõista, mis toimub, on laks tegelikult kasutu, samuti ei ole laks soovitatav üle üheksa-aastaste laste puhul, mil lapsevanem peaks olema võimeline kasutama teisi karistusviise asja tähtsuse rõhutamiseks. 2. Laksu peaks andma vaid ühe korra, kõige rohkem kaks korda. See peab järgnema viivitamatult pärast tegu, mis põhjustas lapsevanema enesest väljamineku. Laksu ei kasutata mitte kunagi igapäevase distsiplineerimise vahendina. 3. Laks tekitab natuke valu – sageli mõlemale , nii lapsele kui ka lapsevanemale- kuid mitte kunagi ei tohi laks põhjustada lapsele pikemaajalist füüsilist kahjustust. 4. Laksu mõju ei ole seoses mitte selle poolt tekitatava valuga, vaid selle emotsionaalse ja moraalse viisiga, kuidas seda rakendatakse. Reaalne laks on seega rohkem sümboolne kui füüsiline. 5. Lapsevanemad, kes löövad last kinnise käe või rusikaga, või vanemad, kes ründavad lapsi joonlaudade, kaigaste või teiste vahenditega, või vanemad, kes arvavad, et laksu peab andma regulaarselt, olenemata süüteo iseloomust, vajavad tõsist kasvatusalast ümberõpet.

NELI ASJAKOHAST LAKSU..

1. KUI LAPS ON TEGEMAS MIDAGI NII KIIRESTI JA NII OHTLIKKU, ET SEE TOOB KAASA ELUOHTLIKU KAHJUSTUSE VÕI VIGASTUSE (ENNE KUI SÕIDUTEELE JOOKSEB, LAHTISE AKNA PEALE RONINUD……?)

2. KUI LAPS ON VALMIS LÖÖMA OMA VANEMAT VÕI ÕDE-VENDA MINGI ASJAGA, MIS VÕIB PÕHJUSTADA TÕSIST VALU VÕI JÄÄVAT KEHALIST KAHJUSTUST.

3. KUI LAPS EIRAB MIS TAHES SOTSIAALSE KÄITUMISE TAVAREEGLEID JA TEEB MIDAGI NII HÄBISTAVAT, ET HÄBISTAB ENNAST JA OMA VANEMAID KOGU ÜLEJÄÄNUD ELUKS (?)

4. Kui laps rikub niivõrd perekonna korda, et kogu kodu struktuur ähvardab tema kuuletamatusest laguneda. (roppusega Sinule,..)

LASTE TÕELISI VAJADUSI TEENIVAD VIIS (5) LIHTSAT JA ÜSNA TRADITSIOONILIST HEA KASVATAMISE ASPEKTI:

1. Määrake lastele kohustused. (NB! kohustus ei pea olema nauditav, palju neist on?)

2. Õpetage lastele kombeid. (inimsuhete õlitusvahend, alusta PALUN ja TÄNAN)

3. Õpetage lastele austust. (kombed on vorm, austus on suhtumine)- oluline, et lapsed austaksid oma vanemaid nende inimlikest nõrkustest ja puudustest hoolimata.

4. Kehtestage kindlad reeglid.(- ühendatavad kohustuste, kommete ja austusega)

REEGLID ANNAVAD LASTELE IGA LIIKI VABADUSI KUNI SELLE PUNKTINI NING SAMUTI LÕPLIKU VABADUSE REEGLEID RIKKUDA, KUI NAD TAGAJÄRGEDEGA NÕUS ON.

5. Laske lastel osa võtta täiskasvanute elust.

Meie lõppeesmärk laste kasvatamisel ei ole mitte hoida lapsi kui lapsi, vaid aidata neil saada TÄISKASVANUKS.

  • Perekondades, kus lapsed söövad koos täiskasvanutega õhtust ja seejuures omavahel vestlevad, on koolis edukamad ning loevad paremini.
  • Perekondadest, kes omavahel vestlevad, on lõppkokkuvõttes koostöövalmimad, paremini kohanduvad ning enamiku edukuse parameetrite osas edukamad.(Massachusettsi Ülikool)

LAPSED PEAVAD NÄGEMA, MILLINE TÄISKASVANUTE MAAILM VÄLJA NÄEB, ET VEENDUDA, KAS SEE ON VÄÄRT TÄISKASVANUKS SAAMIST. NAD EI SAAVUTA SEDA OMAETTE SUURES TOAS MÄNGIDES. (…..)

VIIS “PRIVAATASJA”, MILLETA MEIE LAPSED HAKKAMA SAAVAD

1. Nende oma telefon(iliin).

2. Nende oma internetiühendus.

3. Nende oma stereoaparatuur.

4. Nende oma televiisor.

5. Nende pleier.

KALLISTAGE, HELLITAGE JA AIDAKE –

KOLM TEHNIKAT MIS TAHES ÄREVIL JA ÄRRITATUD LAPSE JAOKS.

Paul Kropp
Mina olen lapsevanem, sina ole laps
Odamees
1998