Iga vanem soovib, et tema laps oleks koolis parimate seas, kuid kui laps tunneb oma vanemate poolset tugevat survet, võib see talt kooliskäimise rõõmu ära võtta.

 

Lapse sõnavara ja väljendusoskus sõltuvad eelkõige kodusest keelekasutusest. Koolis vajaminev sõnavara areneb täiskasvanuga suheldes. Vestelge ja innustage last rääkima läbielatust, just see on koolis jutustamise alus. Kui kodus kasutatakse murdekeelt, siis ärge unustage, et lapsel on kergem koolis toime tulla kui ta on omandanud eelnevalt ka kirjakeele.

 

Kui kodus loetakse palju ja laps näeb, et kodus on lugemine väärtustatud, siis tekib ka temal suurem huvi lugemise vastu. Kui tähed on selged, on lapsel vaja aru saada ka sellest, millised häälikud sõnas kõlavad ja milline on nende järjekord.

 

Arvutamisoskus ei tähenda numbrite ja nende järjekorra tundmist, tähtsam on see, et ta oskab arvutamist kasutada. Näiteks võiks lapsel lasta lauda katta, lugeda nuge, kahvleid jne. Looge lapsele võimalused joonistamiseks, maalimiseks, voolimiseks, lõikamiseks, rebimiseks, kleepimiseks ja käsitööks. Võimed arenevad ainult tegutsedes. Lisaks arendab selline tegevus käelihaseid, silma- ja käekordinatsiooni.

 

Olulised on lapse jaoks ka kontaktid eakaaslastega. Koolis peab laps suutma samaealiste seltskonnaga kohaneda, ta peab leidma teiste hulgas oma koha, peab harjuma teistega arvestama. Eriti tähtis on see kodustele ja üksikutele lastele.

 

Andes lapsele iseseisvuse on vanema kohuseks seada oma lapse käitumisele sellised piirid, mis tagavad tema turvalisuse, ja anda talle oskused kriitilistes olukordades käitumiseks.

 

Mina pean oskama kooli minnes:

 

 tundma kõiki trükitähti

 

 veerides lugeda

 

 jutustada pildi või pildisarja järgi, läbielatud sündmustest, tegevustest

 

 rääkida selgesti, oskama väljendada oma mõtteid täislausetena

 

 numbreid kümne piires

 

 liita ja lahutada viie piires

 

 kirjutada trükitähti ja numbreid

 

 hoida pliiatsit õieti käes

 

 osata kasutada kääre

 

 öelda oma nime, aadressi, telefoninumbrit, vanust, sünnipäeva

 

 öelda oma pereliikmete nimesid, vanemate töökohti, ameteid

 

 riietuda iseseisvalt

 

 kasutada üldisi viisakusväljendeid

 

 kõndida jalgu lohistamata, joosta päkkadel, hüpata kahel ja ühel jalal, roomata ja ronida vahelduva sammuga, suuta säilitada tasakaalu, käsitseda mängu-spordivahendeid

 

 keskenduda tegevusteks lühiajaliselt

 

 valida päästeameti numbrit (112) jakasutada seda vajadusel

 

Mina ootan oma perekonnalt

 

Kooliminek on suurim muutus, mis lapse elus seni ette tulnud. Rõõmustage koos lapsega koolimineku üle. Kool toob kaasa palju huvitavat kuid ka palju kohustusi. Tähtis on pöörata tähelepanu kooli nõuetele, mis kodu omadest erinevad. Ärge unustage, et kuigi laps on nüüd koolis, ei saa temast päevapealt suurt inimest. Aidake tal toime tulla, ärge pange talle kohe peale suurt vastutust. Laske juba enne kooli lapsel olla iseseisvam, usaldage oma last. Tundke huvi, kuidas lapsel koolis läheb, mida ta õpib, kuid ärge nõudke temalt tulemusi üle tema võimete. Kool hakkab nõudma kindla osa teie ajast, teil tuleb suhelda õpetajaga ja osa võtta lastevanemate koosolekutest. Aidake lapsel õppida, kui ärge tehke midagi tema eest ära.

 

Koolis puutub laps iga päev kokku võistlusega teadmiste omandamises. Siin on võitjaid ja kaotajaid. Kuid ka kaotajatele peab jääma lootus, et nad saavad võitjaks tulevikus. Peab olema julgust uuesti proovida. Aidake lapsel leida tema tugev külg. Lubage lapsel koolikaaslastega suhelda, üksteisel külas käia. Teadke, et edukus algklassides määrab paljuski lapse edasise koolisaatuse.