Inimene, kui kunstiteos.

Inimene, kui kunstiteos. Jaanuaris oli Kullatriinude rühma läbivaks teemaks inimene. Räägiti inimese kehaehitusest ja tervisega seonduvast. Lasteaia tervishoiutöötaja pajatab: “ 14. jaanuaril oli mul üheks päevaks võimalus vahetada ametit ning olla koos terve päev koolieelikutega. See andis mulle võimaluse viia läbi rühmas hambatervisepäev ning lastega koos läbi arutada, kuidas on õige hambaid pesta ning missugused toidud-joogid on hambasõbralikud. Lisaks sellele arutasime, kas piimahambad on tehtud piimast või jäävhambad jääst, mitu hammast on inimestel suus, mitu korda aastas peaks hambaarsti juures käima ja kas hambaarsti on mõtet karta (jõudsime järeldusele, et ei ole, kui korralikult hammaste eest hoolt kanda). Lapsed olid väga targad ning usun, et nii mõnigi tulevane hambaarst on laste hulgast sirgumas. Lisaks viisime läbi ka katse, mis näitlikustas, kuidas hambakatus olevad bakterid paljunevad, kui nad saavad suhkrut. Päeva lõpetuseks sai igaüks tunnistuse ning helkuri. Minul oli koos lastega väga meeleolukas ja tore päev.“ Lisaks käsitleti lastega erivajadustega inimestega seonduvat. Õpetaja Ülle juhendamisel mängiti mängu „Pimesikk“, kus lastel tuli seotud silmadega kokku panna välja lõigatud detailidest lumememm. Lapsele anti reaalne kogemus olla hetk pimeda inimese olukorras. Kopsude ja hingamisega seotud asju sai kinnistatud erinevate hingamis- ja puhumismängude abil. Lisaks oli lastel võimalus ka veidi lõbutseda – puhudes seebimulle. Igaüks meist on omanäoline. Viisime rühmas sisse uue korrapidamissüsteemi, millega kaasneb „korrapidaja“ iseloomustamine ja tunnustamine rühmakaaslaste poolt juturingis. Nõnda rikastub laste sõnavara omadussõnade kasutuse poolest ja lapsed õpivad märkama rühmakaaslaste häid külgi. Head sõnad saavad ka kirja pandud, et õhtul oleks lapsevanematel ka võimalus lugeda laste kohta kiiduavaldusi. Kogume ka laste poolt öeldud huvitavaid väljendeid. Selleks, et laps tunneks loovast eneseväljendusest rõõmu, sai lapsi teadlikult suunatud mängima kodu-, arsti- ,kohviku – ja teatrimänge. Nõnda harjutasid lapsed endale võtma mängus rolli ja said harjutada viisakat suhtlemist ja koostööoskust. Süda on tähtsaim organ inimeses. Tänu südamele on kogu inimkehas toimuv kooskõlas. Selleks, et lapsed õpiksid koostööoskust ja loovat lähenemist on mitmeid erinevaid võimalusi. Südamega seoses valmistasid lapsed ise soolataigna ja sellest omakorda lõikasid välja palju südamekujulisi soolaküpsiseid. Lasteaia köögis said küpsised kõva tekstuuri, mille järel individuaalse juhendamise tulemusena on valminud kena kogus imekauneid südameid sõbrapäevaks. See, kuidas lapsed iseseisvalt taigna vajaliku koostiseni tegid, sõbralikult koos rullisid ja muljusid taigent ning jagasid vorme, näitas, et rühma lapsed on omavahel tõeline meeskond. Kooliminev laps peaks oskama kujutada inimest kõigi iseloomulike tunnustega (kulmud, ripsmed, kõrvad) ja ka liikumises. Kunstitegevuse õppesisu hulka kuulub ka kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest ja kunstist. Lapsed on vaadelnud ja kirjeldanud teineteist, joonistanud kriipsujukudest päris inimesi erinevates liikumisviisides. Vaadelnud erinevaid pilte ning kirjeldanud värve ja kujundeid kasutades erinevaid pilte. Samas võib kunstiõppeprotsess alata uurimisest-vaatlemisest, mille kaudu saab teadmisi tänapäeva kunstist. Kõige loomulikum keskkond selleks on kunstimuuseum. Meil Põlvas sobib selleks väga hästi ka lastele tuttav linna raamatukogu, kus lugemissaalis on pidevalt uuenev kunstinäitus üleval. Seekord, kui lastega kunsti läksime vaatama oli välja pandud Kaspar Lõivu ja Eneli Mattuse õlimaalide näitus „Georg ja Karu“. Lastel jagus huvi ja oma arvamust nähtust. Tänapäeva lapsed on aktiivsed tehnoloogiakasutajad, misjuures on oluline täiskasvanu suunav roll sihipäraselt ja teadlikult kasutada digipedagoogilisi vahendeid õppeprotsessi rikastamiseks. Lapsed said arendad oma digipädevust, osaledes fotojahil Lepatriinu lasteaias. Iga laps valis välja esmalt, keda või mida ta pildistada soovib. Rääkisime läbi ka fotografeerimiseks loa küsimise ning seejärel fotograafiahuvilise õpetaja abi suunamisel ja juhendamisel algaski fotojaht päris fotoaparaadiga. Rühma fotograafite töö tulemustest seadis õpetaja rühma lastevanematele üles fotonäituse. Artikli seadis kokku õpetaja Heldin, koostöös õpetaja Ülle ja tervishoiutöötaja Tuuliga ning piltidega rikastab omalt poolt õpetaja abi Sirje.