IB e Kullatriinude Oktoober19

Teadmiste ja oskuste omandamise eri viisid. Lasteaias ei toimu õppekasvatustöö ainuüksi rühmaruumis, vaid seda tehakse erinevates keskkondades. Üks viis teadmiste ja silmaringi avardamiseks on õppekäigud ja õppereisid. Lepatriinu lasteaias lähtutakse J. Käisi õpikäsitlusest „Lähemalt kaugemale ja kergemalt raskemaks“. Kuidas siis lastele teha arusaadavamaks meie igapäevaelus toimuvat? Alustame ikka juure tasandilt. Võtame näiteks teema: „Leib meie toidulaual“. Rühmas saab lastega arutleda, mida on selleks vaja, et saada leiba. Kuidas leiba tehakse jne. Kuid kogu teema kinnistamiseks on suurepärane võimalus Põlvamaal sõita Karilatsi talurahvamuuseumi „Leivapäevale“, kus sealsed töötajad annavad suitsulõhnalises rehetoas elava ettekujutuse sellest, kuidas leib on sajandeid eestlaste lauale jõudnud. 1. oktoobril toimunud õppereisil käisime läbi teekonna viljakülvist omaküpsetatud leivatüki suhupanekuni. Lapsed, kes istusid tahmunud palkidega rehetoas ning kuulasid jutte leiva lauale jõudmisest, mõistavad paremini ehk hinnata meie traditsioonilist musta rukkileiba. 23. oktoobril viis suuremate lepatriinulaste matkateekond mööda kergliiklusteed neid mööda oa- ja hernepõllust. Taamal oli näha kohaliku taluniku põllutöömasinaid. Märgati sügisese looduse üllatusi: viimaseid võililli, karikakraid, kärbseseent ja värvide mitmekesisust. Selline lähiümbruskonna matk aitab samuti lapsel mõista, et iga uba ja herneski saab alguse seemnest, mis mulda pannakse kasvama. Vahel käime ka Põlva keskväljakul lastega lõbutsemas, et lapsed teaks, kus miski linnas asub ja kui kaugel need hooned lasteaiast on. Teine viis lastele ehedamalt teadmisi jagada on – lasteaeda kutsutakse kohale omaala asjatundja. Oktoobris käis Kullatriinudele teadmisi jagamas Tartu Ülikooli 4. kursuse hambaravitudeng. Tudeng rääkis lastele „Sööbiku ja Pisiku“ loo näitel hambapesuga seonduvast. Tal oli kaasas teadmiste kinnistamiseks loodud vahva mänguasi „krokodill“, kelle suus olevaid hambaid said kõik lapsed pesta. Teise külalisena käisid lasteaias kaks loodusesõpra Kertu ja Liisi. Nemad jagasid oma teadmisi selle kohta, kuidas hoida loodust meie ümber puhtana. Koos lastega arutati ja mängiti läbi võimalused prügi sorteerimisest ja vähendamisest. Kõigile lastele meeldis rõõmsa planeedi plakat. Mängulise tegevuse kaudu said lapsed keskkonnateadlikumaks. Kolmas moodus, kuidas mudilastele õpetada ja näidata, mis moodi elus asjad toimivad on katsed. Avastusõppe metoodikast lähtuvalt saab lastele üsna palju asju selgeks teha , kui koos lastega läbi viia erinevaid katseid. Antud kuu jooksul uurisime koos vee ringkäiku taimedes. Panime valged nelgid erinevate toiduvärvidega segatud vette. Maitsesime erinevaid vedelikke ja lapsed said rääkida, millised joogid neile meeldivad ja millised mitte. Laste pikkuste mõõtmine ja saadud tulemuste kõrvutamine on samuti vahva katse, mille tulemusena lapsed saavad selgeks mõisted lühem/ pikem ja sama pikk. Samuti õppisid lapsed graafikut lugema. Mõiste „vahemaa“ kinnistus vana hea „Konnamängu“ abil. Selgus, et mängukonn on suuteline tegema kuni 50 cm hüppe. Seega sai antud tegevuste abil selgeks ka mõisted meeter ja sentimeeter. Veel sai lastega lasteaia lähiümbruse „plaani“ koostatud. Kooli mineval lapsel on hea nendest asjadest pisut aru saada. Ja kui juba uurida ja vaadelda on tarvis, siis lasteaeda toodud väike akvaarium gupi kalakestega on igati põnev objekt. Ühel nädala leppis Sõber Karu lastega kokku, nüüd peetakse nädal aega tabelis arvestust, kuidas lapsed kokkulepitud rühmareegleid täidavad selleks, et kõigil oleks hea lasteaias olla. Nädala möödudes jagas Sõber Karu lastele tunnustuseks tänukirja hea käitumise eest, mida kaunistasid rõõmsad naerunäo kleepsud. Kokkulepetest kinni pidamine loob positiivse mikrokliima rühmas, mis tagab planeeritud tegevuste sujuva läbiviimise ning selle tulemusena saab iga laps paremini kuulata, vaadata ja tegutseda õppimise eesmärgil. Tekst: Kullatriinude õpetaja Heldin. Fotod: õpetaja abi Sirje.